Activities

Geinnodagat

Vánddardangeinnodagat

Gáregasnjárgga, Ohcejoga ja Njuorggáma giliid vánddardangeinnodagat ja ­báikkit leat huksejuvvon bálvalit nu iežas gieldda ássiid go turisttaid sihke oppalaččatge guovllu eallimis ja luonddus beroštuvvan olbmuid.

Stuorámus oassi geinnodagain johtá boares bálgáid dahje eará máđiijaid mielde duottarvilttiin dahje duoddariin. Vuolginbáikkiin leat oahpistantávvalat, main muitaluvvo gokko geinnodat johtá ja makkár báikkit ja oaidnámušat geinnodaga guoras gávdnojit. Geinnodagat leat merkejuvvon čuolddaiguin ja galbbaiguin sihke čáhccámus dahje váddásamos báikkiide lea huksejuvvon rovvi. Geinnodagaid lea eanaš álki johtit, vaikko muhtun geinnodatossodagain leat oalle stuorra allodatearut.

Vuoiŋŋastansajit leat buohkaide rahpasat ja oaivvilduvvon beaiveatnui, eai idjadeapmái. Dolastallan lea lobálaš dušše dan várás čujuhuvvon báikkiin.

Vánddardangeinnodagat

Gáregasnjárgga, Ohcejoga ja Njuorggáma giliid vánddardangeinnodagat ja vuoiŋŋastansajit leat huksejuvvon bálvalit nu iežas gieldda ássiid go turisttaid sihke oppalaččatge guovllu eallimis ja luonddus beroštuvvan olbmuid.

Stuorámus oassi geinnodagain johtá boares bálgáid dahje eará máđiijaid mielde duottarvilttiin dahje duoddariin. Vuolginbáikkiin leat oahpistantávvalat, main muitaluvvo gokko geinnodat johtá ja makkár báikkit ja oaidnámušat geinnodaga guoras gávdnojit. Geinnodagat leat merkejuvvon čuolddaiguin ja galbbaiguin sihke čáhccámus dahje váddásamos báikkiide lea huksejuvvon rovvi. Geinnodagaid lea eanaš álki johtit, vaikko muhtun geinnodatossodagain leat oalle stuorra allodatearut.

Vuoiŋŋastansajit leat buohkaide rahpasat ja oaivvilduvvon beaiveatnui, eai idjadeapmái. Dolastallan lea lobálaš dušše dan várás čujuhuvvon báikkiin.

Beaivemáhcegeinnodagat

Elle bálggis 3,8 km, Ohcejohka

Geinnodaga vuolginbáiki lea 2 km geažes Ohcejoga girkosiiddas Deanugeainnu Gáregasnjárgga guvlui. Elle bálggis johtá Jámežiid guolbana čađa ja sullii kilomehtera geažes boahtá ceakkobávtti ala, mas rahpasa oainnus Elleguolbanii ja lagašduoddariidda gitta Norgga Rástegáisái. Dearpmi alde lea várdostealli, mas geinnodat joatkašuvvá ráhpaid mielde vulos Elleguolbanii. Dan maŋŋá geinnodat johtá Elleguolbana čađa Deanu Áiteguoikka gáddái, gos lea Meahcceráđđehusa beaivegoahti, dolastallanbáiki, olgohivsset ja boaldinmuorravisttáš. Geinnodat máhccá ruovttoluotta vuolginbáikái seamma bálgá mielde. Guolbana lea álki johtit. 

>> Geahča kártaliŋkka

Gálgojohláddo bálggis 5,9 km, Ohcejohka

Geinnodat álgá Ohcejoga luonddustobus. Bálgá álgooassi gullá Meahcceráđđehusa doalahan Ohcejoga vánddardangeinnodahkii (Ohcejoga luonddustohpu – Goahppelašjávri – Máttajávri).  Gálgojohláddo lusa doalvu bálggis earrána Goahppelašjávrri geinnodatbálgás sullii 2,6 kilomehtera geažes Ohcejoga luonddustobus. Dán luoddaearus lea 0,8 kilomehtera Gálgojohláddo Meahcceráđđehusa vuoiŋŋastansadjái, gos lea beaivegoahti, dolastallanbáiki, olgohivsset, ekočuokkis ja boaldinmuorravisttáš. Gálgojohláddo luhtte geinnodat luoitá Ánnegura mielde skuvlla lusa. Geinnodat nohká jogo valástallangietti ravdii dahje molssaevttolaččat joatkašuvvá ruovttoluotta luonddustobu lusa olgolihkadanluotta ja vázzingeidnosa mielde. Valástallangiettis luonddustobu lusa lea 1,5 km. 

Geinnodaga álgooassi lea ceakko geađgás vielti, muhto rievdá dasto álkit duottarbadjeeanan. Geinnodaga loahppaoassi, gos bálggis johtá Ánnegura mielde vulos skuvlla lusa, lea ceakko geađgás vielti. Geinnodat lea viehka váttis. Gálgojohláddo goađi lusa sáhttá goargŋut njuolga valástallangiettis Ánnegura bálgá mielde. Valástallangiettis Gálgojohláddo lusa, vieltti bajás, lea mátki 1,0  km.

>> Geahča kártaliŋkka

Ohcejoga geologalaš luonddubálggis 3,5 km, Ohcejohka 

Ohcejoga gilis álgi geologalaš luonddubálggis muitala Ohcejoga eanavuođus, dan hámiin ja ovdáneamis. Bálggis johtá belohahkii Gálgojohláddo geinnodaga mielde. Geinnodat guorada Gálgojoga bajás goađi lusa ja luoitá Ánnegura bálgá vulos.

>> Geahča kártaliŋkka

Skálonjuokčama bálggis 5,8 km, Gáregasnjárga

Geinnodaga vuolginbáiki lea 6 km Gáregasnjárgga gilis Gápmasa guvlui, Áilegasduoddarii doalvu geaidnoguoras. Geinnodat manná Áilegasduoddara viesttarbeale vieltti bajás, gos rahpasa panorámaoainnus Anárjohkii, Kárášjohkii ja Deanuleahkái. Viestaris alihastet Norgga duoddarat ja máddin Muotkeduoddarat, mat leat Anára gieldda rájá alde. Geinnodat joatkašuvvá duottarbadjosiid badjel vuoiŋŋastansadjái, gos leat Meahcceráđđehusa beaivegoahti, dolastallanbáiki, olgohivsset, ekočuokkis ja boaldinmuorravisttáš. Geinnodaga gaskkamuttus golgá ája, Láŋkkája, gos lea vuoiŋŋastansadji. Geinnodat máhccá ruovttoluotta vuolginbáikái seamma bálgá mielde. Geinnodat lea eanaš duottarbadjeeana, man lea álki johtit. 

>> Geahča kártaliŋkka

Suttesjoga luonddubálggis 2 km, Gáregasnjárga

Luonddubálggis muitala Suttesjoga bassi gáldu birra ja earet eará lastamihttára máđu dagahan duššademiin jagiin 1965–1966. Bálggis lea Báišduoddara meahci máttabealde, Geavu geinnodaga máttabeale geažis. 

>> Geahča kártaliŋkka

Skáidejávrri bálggis 5,8 km, Njuorggán

Geinnodaga vuolginbáiki lea Buolbmatjávrri geaidnoguoras sullii kilomehtera geažes Njuorggáma gilis. Geinnodat vuolgá mohtorgielkámáđiija poarttas ja laktása sullii kilomehterbeale geažes boares bálgái, mii doalvu Skáidejávrái. Skáidejávrris leat Meahcceráđđehusa beaivegoahti, dolastallanbáiki, olgohivsset, ekočuokkis ja boaldinmuorravisttáš. Skáidejávrris lea rávdu ja doppe dárbbašuvvo buotlágan guollebivdui (maiddái dálveoaggumii) Meahcceráđđehusa lustaguolástanlohpi. Skáidejávrris geinnodat joatkašuvvá Stuorrageađggevári guvlui, gos bálggis rasttilda Buolbmatjárgeainnu.

Geinnodaga guoras leat viiddes oidnosat, buorre dálkin oaidná juoba čuđiid kilomehteriid duohkái. Geinnodaga álgooassi lea čáhccái ja geađgái, muhto rievdá fargga dássidis vustolahkan, man lea álki vázzit. Stuorrageađggeváris lea kulturmuitu, čohkkángeađgi, man alde lea bosihuvvon, go lea gorgŋojuvvon gilis duoddarii. Buolbmatjárgeaidnoguoras lea johkafatnasa ovdanbukti, geđggiin huksejuvvon birasduodji Njuorggámii-manni. 

>> Geahča kártaliŋkka

Vánddardangeinnodagat meahcceguovlluin

Ohcejoga vánddardangeinnodat 25 km dahje 35 km 

Luonddustobu šilljobirrasis álgá Báišduoddara meahcceguovllus johtti Ohcejoga vánddardangeinnodat. Geinnodaga davábeale vuolginbáiki lea Ohcejoga girkosiiddas luonddustobu luhtte, máttabeale geahči lea Máttajávrri girku luhtte. Bálgá guoras leat  meahccejávrrit ja johkaleagit. Alimus duottarčohkka geinnodaga lahkosiin lea Roavveoaivi (466 m), man alde leat fiinna oidnosat erenomážit Norgga Rástegáisái. Badjeseavttetjohka rasttilduvvo gállimiin ovdal ollema Máttajávrri lusa.

Ohcejoga vánddardangeinnodat riekkesgeinnodahkan, 35 km, lea iešalddes Ohcejoga vánddardangeinnodat, masa laktása Máttajávrri ja Ohcejoga ovttastahtti 10 km bálggis. Geinnodaga vuolgin- ja máhccanbáiki lea Ohcejoga luonddustobu luhtte. Bálggis johtá eanaš jalges duoddaris. Maŋimuš ossodat Máttajávrris Ohcejohkii manná Vuolleseavttetjoga leahkeráigge, mas bálggis loktana vel Vuolleseavttetvári (299 m) ala ovdalgo luoitá Ohcejoga girkosiidii.

Bálvalusat: Johtalanvári, Goahppelašjávrri, Námmájávrri ja Vuolleseavtteha dolastallanbáikkit; Goahppelašjávrri ávdinstohpu. 

>> Geahča kártaliŋkka

Geavu vánddardangeinnodat 63 km

Geinnodat johtá luonddumeahci čađa ávžži mielde Suttesjogas Ganešjávrái. Geinnodaga sáhttá johtit jogo Suttesjogas Ganešjávrái dahje nuppegežiid. Suttesjogas vuolggedettiin geinnodat lea álkit. Bálggis johtá gaskkohagaid Geavvorokki vuođus, gaskkohagaid badjeeatnamis ja rasttilda ávževuođus golgi Geavu golbmii. Mátkki áigge oidnojit luonddumeahci fiidnásamos oaidnámušat ee. Fiellojohgorži sihke Geavu seaidni; báiki gokko ávži govdu ja rahpasa oidnot bálgái. 

Ruktajávrris lea ávdinstohpu. Suohppášádjagis ja Gámajohnjálbmeluobbalis leat dálkesuodjin lávut beaiveatnui. Fiellojohgoržži ja Njaggaljávrriid luhtte lea dálkesuodjin lavdnjegoahti. Dat leat oaivvilduvvon dušše beaiveatnui, eai idjadeapmái. 

>> Geahča kártaliŋkka,

Guivvi geinnodat 86,5 km

Geinnodat johtá belohahkii Geavu geinnodaga mielde. Dat earrána Geavu geinnodagas Ruktajávrri buohta Njávgoaivvi ja Guivvi ávdinstobuid guvlui. Guivvi geinnodat johtá duottarguovllus Báišduoddara meahcceguovllus. Ruovttoluotta Gevvui geinnodat máhccá Fiellojohgoržži davábealde, mas dat joatká ruovttoluotta Ruktajávrri lusa. Mátkki guhkkodat Suttesjogas Guivvi bokte Ganešjávrái almmá ahte fitná Fiellojohgoržži luhtte lea 77 km. Ávdinstobut leat Ruktajávrris, Njávgoaivvis ja Guivvis.

>> Geahča kártaliŋkka

Čeavetjávri–Buolbmát­geinnodat 60–70 km 

Geinnodat johtá Gálddoaivvi stuorra meahcceguovllu nuortaoasis. Máttabeale geahči lea Čeavetjávrri nuortalaš gilis árbevierrodálu šilljobirrasis. Davábeale geahči lea Buolbmatjávrri máttageahčen, gos lea 20 kilomehtera mátki geainnu mielde Njuorggámii. Máttageahčen geinnodat manná beahceguolbaniid mielde, davásguvlui manadettiin eanadat rievdá jalges jeagge- ja duottarguovlun. Čázádagaidis geažil geinnodat heive bures lustaguollebivdiide. Čázádagat rasttilduvvojit fearggain, gállimiin dahje šalddi bokte. Eanadaga ii leat váttis johtit, muhto vánddardeaddji galgá váldit vuhtii ahte dát lea meahcceguovlu.

Bálvalusat: Čuomasjávrri, Čárajávrri, Huikinjoga, Ruossajávrri, Issátjávrri ja Hahpatjávrri ávdinstobut sihke Hahpatgeavgŋá lávvu. Geavu kanjona.

>> Geahča kártaliŋkka